1. aprill

Zoom. Kell neli. Bioloogiline kell jonnib veel kella kolme jutustada. Täna on ka juhendaja kohal. Janne on oma olekuga julgustav ja motiveeriv. Nagu ikka. Suur tänu ja kummardus talle.

Avaring sisseelamiseks annab võimaluse juhuse tahtel naljapäeval siuhti naljaga alustada. Huumor on ikka lahutamatuks osaks olnud meie argikultuuris. Kuid vahel nii kohe naksti vat ei tulegi seda varnast võtta, kui tarvis. Tuleb - kus ta pääseb, sest ilma naljata ikka ei saa kohe mitte.

Läks tõsiseks tööks. Jannega vaatasime meie küsimustiku koos üle - aega kulus palju. Aga kui aus olla, siis kella ei vaadanudki kordagi, sest ühine soov edasi liikuda oli olulisem kui minutite - tundide kulgemine aja teljel. Tunne sai tugevama õla kõrvale. See on väga tähtis, sest ebakindlus ja teadmatus on siiski (täiesti normaalne, eks) meil kõigil suuremal või vähemal määral sees. Mis peamine - oleme koos üks kamp, kes ühise idee eest olemas. Kas vahel meenub üldse tõsiasi, et meie kokkusaamisi kroonib maikuus millalgi kuus EAP punni? Kusjuures - vahel on see tõsiasi suisa teisejärguline olevat.