ELUOSKUSED MUUSIKAST
Projekti “ELUoskused muusikast” eesmärk on välja selgitada, kuidas ja millised võtmepädevususi arendab kõrgkoolide muusikakollektiivides osalemine.
Võtmepädevused on kaheksa laiema valdkonna pädevused (oskused, teadmised, hoiakud), mida vajavad kõik, et tulla toime töö- ja pereelus ning teostada end isiksuse ja kodanikuna (Eesti elukestva õppe strateegia 2020). Õpingute ajal kooris laulmist või orkestris musitseerimist nähakse enamasti kui hobitegevust ning vähem teadvustatakse neis osalemise kaudu võtmepädevuste arendamist. Just võtmepädevused – oskused, teadmised ja suhtumine ümbritsevasse toetavad reaalses tööelus hakkamasaamist. Võtmepädevuste arendamist on uuritud enamasti formaalhariduse kontekstis, vähem mitteformaalses õppes ja tegevustes (Põlda jt, 2021). ELU projektis uuritakse just mitteformaalõppe tausta ja näidatakse teaduspõhiselt, kuidas mitteformaalõppes (muusikakollektiivides) osalemine võtmepädevusi arendab.
Püstitati järgmised uurimisküsimused:
1. Kuidas arendab muusikakollektiivis osalemine võtmepädevusi?
2. Milliseid võtmepädevusi arendab kõrgkoolide muusikakollektiivides osalemine?
Projekti raames disainiti ja viidi läbi küsitlus Eesti kõrgkoolide koorides ja orkestrites osalevate üliõpilaste ja kuni kümme aastat tagasi lõpetanud vilistlaste seas, et selgitada välja millised võtmepädevused on kollektiivides osalemise kaudu paranenud.
Saadud tulemused on sisendiks rahvusvahelisele MEETS projektile. Projekti raames selgitatakse välja, mil viisil, kui palju ja kui teadlikult tegelevad ülikoolide muusikakollektiivid võtmepädevuste arendamisega. Lisaks töötatakse välja veebipõhine hindamise platvorm, mille abil üliõpilased saavad hinnata oma võtmepädevusi ja nende arengut ning ülikoolid kasutada innovaatilisi meetodeid ning vahendeid õppijate toetamisel.
Projekti viisime läbi kaheksaliikmelises grupis. Terve protsessi vältel toimusid regulaarsed iganädalased kohtumised kogu grupiga Google Meets keskkonnas, kus vaatasime üle iseseisvalt nädala jooksul tehtud töö ning seadsime eesmärgid ja jagasime ülesanded järgmiseks korraks. Grupijuht oli Mari, toimetaja Mirjam, logiraamatu pidaja Ülle. Võtmepädevusi on kokku 8 nagu grupiliikmeidki, mis andis meile võimaluse anda igale grupiliikmele ühe pädevuse, millega ta kogu projekti vältel kõige rohkem töötas (küsimustiku koostamine, tulemuste analüüs). Ülejäänud ülesanded jagasime jooksvalt grupiliikmete vahel meie iganädalastel koosolekutel lähtuvalt grupiliikmete huvidest, teadmistest ja oskustest.
TULEMUSED
Kirjaoskuspädevus (3,16) on vajalik tööalaselt, õpingutes ja eraelus, et suhelda ja väljendada end korrektselt, arendada kuulamis- ja mõistmisoskust. Paljud vastajad pidasid vastates silmas vaid kirjalike tekstide koostamist ja kirjatehnikat ega pööranud tähelepanu suulisele eneseväljendusoskusele.
Digipädevus (3,28) on tänapäeval vajalik tööalaselt, õpingute jaoks ja igapäevaelus, kuna paljud neist on seotud infoväljaga, mille kättesaadavus ja kasutus on antud pädevusega seotud. Seda on eriti mõjutanud ka COVID-19 pandeemia. Lisaks on pädevus vajalik, et osata kasutada elektroonilisi lahendusi nootide jaoks.
Matemaatikapädevus ning loodusteadus-, tehnoloogia-, inseneriteaduste pädevus (3.41) on vajalik tööalaselt ja igapäevaelus, sest toetab finantsteadlikkust, keskkonnasõbralikkust. Lisaks aitab pädevus arendada loogilist mõtlemist, seoste loomist.
Ettevõtlikkuspädevus (3,43) on vajalik tööalaselt ja igapäevaelus. Muusikakollektiivides osalemine toetab rohkem koostöö ja probleemide lahendamise oskust, vähem aga vastutuse võtmist ja initsiatiivikust. Rohkem areneb pädevus nendel, kes on võtnud kollektiivis mõne rolli, mis annab suurema võimaluse eneseteostuseks
Mitmekeelsuspädevus (3,86) on vajalik tööalaselt, õpingutes ja eraelus, et suhelda välismaa kolleegidega ning aitab kiiremini õppida ja mõista võõrkeeli ning erinevate keelte vahel orienteeruda. Eraldi keel on ka „noodikeel“, mille arendamist muusikakollektiivis osalemine toetab.
Enesemääratlus-, sotsiaalne ja õpipädevus (3,86) on vajalik tööalaselt, õpingutes ja eraelus, et arendada ajaplaneerimisoskust, osata suhelda teiste inimestega, reflekteerida enda ja teiste käitumist ja tundeid, lahendada ja vältida konflikte ja esinemisnärviga toime tulekuks.
Kodanikupädevus (3,88) on vajalik tööalaselt ja igapäevaelus, sest see toetab teadlikkust ühiskondlikest sündmustest ja aitab suhelda erinevate ühiskonnagruppidega. Lisaks kasvatab patriootlikkust ja annab teadmisi rahvuskultuuriga seotud aspektidest.
Kultuuriteadlikkuse ja kultuurilise eneseväljenduse pädevus (4,08) on vajalik tööalaselt ja igapäevaelus, et suhelda teistest kultuuridest inimestega ning neid mõista. Lisaks aitab pädevust mitmekesistada maailmapilti.
KOKKUVÕTE
Projekti raames uurisime, milliseid võtmepädevusi arendab muusikakollektiivis osalemine. Võtmepädevuste määratlemise aluseks võtsime EL Nõukogu soovituse võtmepädevuste kohta elukestvas õppes (2018). Kuna uurimuse valimi suurus oli 90 inimest ja polnud representatiivne, siis ei ole tulemused üldistatavad üldpopulatsioonile.
Uuritava valimi ja läbiviidud küsitluse põhjal saab väita, et osalemine muusikakollektiivis arendab võtmepädevusi keskmisel määral. Eri pädevuste arendamise osas väga suuri erinevusi uuringust ei ilmnenud, kuid enim tõusis esile kultuuriteadlikkuse ja kultuurilise eneseväljenduse pädevus, mis arenes kõige rohkem. Kõige vähem areneb muusikakollektiivis kirjaoskuspädevus. Kuna kõik võtmepädevused on tähtsalt võrdsed, tihedalt seotud ja toetavad teineteist (EEÕS, 2014), siis on ka mõistetav, et muusikakollektiivis osalemine arendab võrdselt kõiki pädevusi.