25. märts

ELUline vahenädala esitluse päev. Pikalt etteplaneeritult saame siin kokku. Mitte ainult musikaalsuse võtmepädevusele orienteeritud uudishimulikud vaid ka hulgaliselt teisi, kes entusiastlikult tahavad muuta maailma paremaks paigaks. Kokku said Lõimujad ning Kõnekad Nimed koos Kaasavas Kõrghariduses viipekeelt vajavate kõrgharidust janunevatele tudengitele pühendatud hetkedega. ELUoskused Muusikast tegelased justkui planeeritult sõlmisid kokku toimunu. Kas oli see juhuslik? Kui mõelda meie projektile, siis muusika kui universaalne keel, on ühendavaks lüliks kõigele, mis seob inimesi. Hele-Riin võtab oma pere kaitsva tiiva alla ning teeb esitlust jõulise elegantsusega esindamaks meid kõiki. Väikestesse tööruumidesse (noh, need break room`id siis) paigutatuna saame vaheruumides rolli nii uudishimulikkude tagasisdestajatena kui ka enda ELU tutvustajatena. Kaks tundi möödus sundimatus õhkkonnas, ilma et peaks ohkama väsimuse või mõne muu välise teguri mõjutusel. Teemad paelusid ning pakkusid oma uudsuses huvi läbi reaktsioonide ja küsimuste rohkuse.

Üks esimesi reaktsioone meie ELUle ühelt noormehelt jäi kõlama mõte, et tänu muusikale leiame üksteist ja ennast. Kas pole see üks olulisemaid olulisim särava täheke, mis meie kõigi elukaarel vahest ehk tähtsaim. Et tunda, et osata, et olla. Eneseleidmine ja tunnetada-märgata teisi.

Küsimustiku loomine on täies hoos. Varsti. Varsti….

Pärast koosolekuruumi sulgemist mõjutas meie vahenädala esitlus meie liikmeid sedavõrd, et elulistel teemadel jutula oli helisev ning elu ise tundis tungivat vajadust koputada uksele ja lasta valla liikmete tunded ja mõtted. Ehk nii peabki. Mõned sündmused lihtsalt panevad liikuma mõtteid ja tundeid, vahest ehk enda tahtest sõltumata. Oleme kokku kasvamas ja tunneme soovi saada kokku. Päriselt.